Nii!

Olen terve päeva ära kulutanud seda nõmedat animatsiooni tehes. Või tegelikult mitte-tehes. Esialgu otsisin muid nõkse. Proovisin seda ja proovisin teist. Ikka jõudsin selle tobeda PowTooni juurde tagasi. 
Siis hakkas jooksma. Kõik toimis. TEHTUD! Salvetasin ära ja OHH! Muusika jäi lisamata. Tagasi... ja sealt siis kõik mu kannatused alguse said. Lisasin Bambusest laeva, nagu selgus, ainult ühele slaidile sai.. Noh, võtame siis teise ette - jälle algusest lugu pihta. Kustustasin loo ja laadisin uuesti. Sai kajaefektiga. Ja slaididel tekstid segi. Ühesõnaga aina üks jama lisandus teisele.
Ei tea, kas mõni inimene veel nii äpu saab olla!

Lõpuks sain mingi värgi siiski valmis. Kuigi muist slaide tuleb käsitsi edasi vändata jne.
Tihasele tiiva alla see jama töö!

Mu taies asub SIIN

 VEEL ANIMATSIOONIDE loomise VAHENDEID:

Moovly (animatsiooni loomine) tutvustus


DomoAnimate animatsiooni loomine (30 sek)

Veebikeskkonna PowToon tutvustus ja kasutusjuhend

PowToon animatsiooni loomiseks

Veebikeskkonna PowToon tutvustus ja kasutusjuhend

PowToon on veebikeskkond, mis võimaldab koostada ja taasesitada dünaamilisi ja minimalistlikke animeeritud esitlusi. Powtoon on loodud 2012. aastal Inglismaal. 

PowToon's Mission:

To address all the frustrations that people have with Power Point and Keynote and add animation and killer design

We defined our mission as: PowToon will create the world’s most minimalist, user friendly and intuitive presentation software that allows someone with no technical or design skills to create engaging professional “look and feel” animated presentations. Our aim is to establish a new presentation category called “powtoon” – a combination of presentation and animated cartoon – as the industry standard for evolved (animated) presentations.

Our greater vision is to effect the way people communicate in a profound way: “If a picture speaks a thousand words, an animation conveys an idea.” In the next series of post we will outline how the hard work of turning an idea into reality began...

PowToon loojad on lisanud keskkonda kasutusjuhendeid (screencastidena) samuti rubriigi "Korduma kippuvad küsimused". Keskkond sisaldab näiteid animeeritud esitlustest. 

Keskkonna avaleht: http://www.powtoon.com

1. Kasutajaks registreerimine

a. eraldiseisev kasutajakonto

b. kasutajakonto seotud muude kasutajakontodega (Facebook, Google, Linkedin)

2. Kasutajakontod

1. tasuta – piiramatu arv esitlusi, esitluste pikkus kuni 5 minutit, kuus 30 YouTube’i eksporti, 10 taustamuusikat, 8 stiili, esitlustele jääb PowToon vesimärk

2. tasuline – pro kontod õpetajale, õpilasele, klassiruum (ühendatud: õpilane ja õpetaja) jt; piiramatu arv esitlusi, esitluste pikkus kuni 15 minutit, võimalus salvestada esitlusi arvutisse 

3. Esitluse koostamine

a. Vali Create

b. Vali teema

c. Lisa esitlusele pealkiri 

d. Koosta esitlus 

e. Jaga oma esitlust

VEEL VAJALIKKU:

GoogleForm küsimustiku koostamiseks

GoogleForm- küsimuste tüübid

PowToon animatsiooni loomiseks 

PowToon`i eestikeelne juhend 

Moovly (animatsiooni loomine) tutvustus 

DomoAnimate animatsiooni loomine (30 sek) 

Valik elektrooniliste hääletussüsteemide vahenditest
Tricider    https://tricider.com/en/t/

 http://www.polleverywhere.com/ Socrative    http://socrative.com/

 

 

AJURÜNNAK

Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.  Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi.

Pärast kindlaksmääratud aja kestnud  intensiivset mõttetegevust  palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.

Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad. Järgneb vestlus, kus kaalutakse kõigi ideede teostatavust. Selle käigus saavad õppijad teada, kui palju erinevaid lahendusi probleemile tegelikult pakuti.

Meetod on kasulik, kuna:

• võimaldab õppijal genereerida uusi ideid,
• arendab õppijate loovust ja mõtlemisoskust,
• võimaldab arendada õppija rühmatööoskusi ,
• võimaldab arendada oskust olla lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.

Meetodi rakendamine

Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud. Meetodit saab kasutada töötades probleemi kallal kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak). Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt järgivad:

 Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel:

• lugupidamine grupi liikmete vastu,
• eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus,
• mitte midagi isiklikku,
• konstruktiivsus,
• teemas püsimine,
• kõiki ideid respekteeritakse, ükski idee ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid ei arvustata.

Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja selle elluviimise võimaluste kaalumine. Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust. On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile reaalsete lahendite pakkumisega.

LOE LISAKS Artikkel Uurimstöö kasulikkus. Uurimistöö valud ja võlud

Uurimistöö peamised etapid

Lugemiseks

Kliki lingil http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/teadust_vi_uurimist_tpilised_etapid.html avamaks ressurss.

 

Lühiettekanne Uurimistegevust toetavad digivahendid

ÕPPEMATERJAL iseseisvaks lugemiseks Uurimistegevuse toetamine digitaalsete vahenditega

Uurimistegevuse toetamine digitaalsete vahenditega:

• uurimisprobleemide püstitamine
•  ideid elektrooniliste kataloogide kasutamisest uurimistegevuses kogukonnas
• õppimine läbi uurimistegevuse ja selle toetamine tänapäevaste digitaalsete vahenditega
• küsimustiku koostamine elektroonilise vahendiga.

Uurimuse käigus saadakse uut teadmist probleemide olemusest ja nende lahendamiseks. Uurimistöö on pikaajaline protsess, mis koosneb eri etappidest. Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi  koosneb uurimistegevus viiest sammust:

1. Teema valimine
2. Teabe kogumine
3. Materjali hindamine
4. Ideede, tulemuste, märkmete korrastamine
5. Artikli, essee, ettekande või uurimuse kirjutamine

 Uurimisteema valimine digiajastul võib olla raske ja kerge samaaegselt. Olles lugeja erinevates virtuaalsetes keskkondades, võib olla kirjutajale probleemiks. Võimalike teemade vahel on raske teha otsust, mida valida.
Võimalike teema ideedega tuleb teha tööd vabalt erinevate allikatega, kuid rangelt ja plaanipäraselt. Kasutades erinevaid andmebaase, on hea kasutada sobiva teema valimiseks ajurünnakut (Hirsjärvi 2005).
Tutvu erinevate ajurünnaku vahenditega.
Tee tööd järgmiste märksõnadega:

• Huviala
• Kirjutaja teadusala
• Ühiskondlik või teaduslik tähtsus
• Teema õpetlikkus
• Juhendaja sobivus
• Aeg
• Informatsioon
• Uurimuse teostatavus
• Kirjutaja võimed ja kogemused

Kunagi ei ole võimalik kõike teema kohta ära kirjutada. Tutvudes andmebaasides olevate ülevaateartiklitega ja saades teada, millised on uuemad artiklid teema kohta, tuleb kirjutaja jaoks teema piiritleda. Hea on kasutada mõistekaarte,  sõltuvate ning sõltumatute rühmas ajurünnakuid
Mõistekaardi ja ajurünnaku vahendid
Uurimisplaani koostamine
Projektikoostamise tarkvarad nt. Gantt
 Digiajastul on eelis andmeotsinguid teha olenemata ajast ja kohast. Veebis otsides saab tutvuda ülemaailmsete ja kodumaiste otsimootoritega.
 Vaata filmi info otsimisest
Virkus, S. 2010. Info hankimise ja -otsingu põhikomponendid
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/piobjekti_tutvustus.html
Näiteks:
E-kataloog ESTER http://www.elnet.ee/ester/
Eesti Teadusportaal  https://www.etis.ee/index.aspx
Tampere ülikooli Tamcat kodulehekülg https://tamcat.linneanet.fi/
Soome teadsulike raamatukogude teenindusportaal http://www.kirjastot.fi/
Soome teaduslike raamatukogude teenindusportaal TILKE
Algajad kirjutajad saavad kasutada märksõnaotsinguna üldotsimootoreid
Nt Google, Yahoo, AltaVista Excite, HotBot, InfoSeek, Lycos, MetaCrawler jt
Saadud info usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nõudlikkus peab kasvama pidevalt suureneva veebimaterjalide lisamisega. Usaldatavust saab hinnata Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi:

• Lehe üla- või alaosas info dateeringu järgi
• URL-aadressi järgi
• Kontakteerumine meiel teel
• Allikaloendi järgi
• Teksti esitamise viis

Tasulistesse andmebaasidesse pääseb kasutajanime ja parooliga, nende sisu ei leia internetist. Kasutusõiguseid saavad hankida vaid kindlad organisatsioonid, eriti kõrgkoolid.
 Virtuaalraamatukogud sisaldavad teaduslikke materjale uurimistöös kasutamiseks.
Valik laiemaid andmebaase:
Eric Database http://www.eric.ed.gov/
Eurooppalainen kasvatusalan tesaurus
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/index_en.php
…
Tasuta programm Mendeley toetab teadusalaste publikatsioonide leidmisel, sotsiaalses võrgustikus osalemisel, viitamise ja allikaloendi lisamisel uurimistöösse.
 Andmete kogumine ja küsimustiku moodustamiseks võib kasutada Google Docs Form`i, Zoho Creator jt
 Andmete korrastamiseks, analüüsimiseks, esitamise meetodite valikul võib kasutada
 Excel`it või SPSS.

 

Õppematerjal Mis on refleksioon?
 
Õpijuhis Rühmatöö reflekteerimine

Tooge välja:

• Mida kogesime?
• Mis õnnestus, millega oleme rahul?
• Milliseid probleeme/väljakutseid tööd tehes kohtasime? Kuidas toimisime?
• Mis ebaõnnestus, milliseid arenguvajadusi nägime?
• Mida teeksime järgmisel korral teisiti?
• Mida teeksime õpetajana teisiti?
• Mida õppisime sellest kogemusest?
  

II KODUNE ÜLESANNE - RÜHMATÖÖ

Koolituskava kogukonnale  

Sihtrühm: I kooliastme lapsevanemad

Maht:  3 tundi

Koolituse teema: Erinevate õppetöö läbiviimisel kasutatavate digivahendite  tutvustamine  

Koolituse eesmärk: Viia I kooliastme lapsevanemad kurssi uute võimalustega, mida saab kasutada õppetöö läbiviimisel; tutvustada erinevaid vahendeid ja nende toimimist; viia läbi praktiline töö lapsevanematega rühmades; viia lapsevanemad kurssi digiajastu õppeprotsessiga.

Õpiväljundid:

1. Tutvustav sissejuhatus teemasse.

2. Rühmatööd lapsevanematega

3. Rühmatööde vaatlus, tulemuste võrdlev analüüs.

4. Kokkuvõte ja arvamused.

Õppematerjalid (sh kasutatavad digiajastu vahendid):

Materjalid:

http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2895

Õppimine ja õpetamine digiajastul:

http://www.slideshare.net/martlaa/ppimine-ja-petamine-digiajastul

Vahendid:

https://www.mentimeter.com/

Classroom Group Maker http://www.superteachertools.com/instantclassroom

Padlet http://padlet.com/

https://quizlet.com/class/2004408/

https://quizlet.com/96724246/colours-flash-cards/

Õppeülesanded /hindamisülesanded (sh kasutatavad digiajastu vahendid):

http://answergarden.ch  Sissejuhatavas osas - Küsimus:  Millega laps nutiseadmes tegeleb? (eeldatavasti mängib, kuulab muusikat, youtube, Facebook, Twitter jne,  filmid, ekool vms)

Tagasiside rakendusega Mentimeter

https://www.mentimeter.com/

Gruppide moodustamine lastevanematest:

http://www.superteachertools.us/instantclassroom/group-maker.php#.Vi2yEitrVQI

Tagasisidestamine rühmatööle, ühistahvel: Padlet http://padlet.com/