AJURÜNNAK

Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.  Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi.

Pärast kindlaksmääratud aja kestnud  intensiivset mõttetegevust  palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.

Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad. Järgneb vestlus, kus kaalutakse kõigi ideede teostatavust. Selle käigus saavad õppijad teada, kui palju erinevaid lahendusi probleemile tegelikult pakuti.

Meetod on kasulik, kuna:

• võimaldab õppijal genereerida uusi ideid,
• arendab õppijate loovust ja mõtlemisoskust,
• võimaldab arendada õppija rühmatööoskusi ,
• võimaldab arendada oskust olla lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.

Meetodi rakendamine

Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud. Meetodit saab kasutada töötades probleemi kallal kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak). Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt järgivad:

 Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel:

• lugupidamine grupi liikmete vastu,
• eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus,
• mitte midagi isiklikku,
• konstruktiivsus,
• teemas püsimine,
• kõiki ideid respekteeritakse, ükski idee ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid ei arvustata.

Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja selle elluviimise võimaluste kaalumine. Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust. On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile reaalsete lahendite pakkumisega.