Lühiettekanne Uurimistegevust toetavad digivahendid

ÕPPEMATERJAL iseseisvaks lugemiseks Uurimistegevuse toetamine digitaalsete vahenditega

Uurimistegevuse toetamine digitaalsete vahenditega:

• uurimisprobleemide püstitamine
•  ideid elektrooniliste kataloogide kasutamisest uurimistegevuses kogukonnas
• õppimine läbi uurimistegevuse ja selle toetamine tänapäevaste digitaalsete vahenditega
• küsimustiku koostamine elektroonilise vahendiga.

Uurimuse käigus saadakse uut teadmist probleemide olemusest ja nende lahendamiseks. Uurimistöö on pikaajaline protsess, mis koosneb eri etappidest. Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi  koosneb uurimistegevus viiest sammust:

1. Teema valimine
2. Teabe kogumine
3. Materjali hindamine
4. Ideede, tulemuste, märkmete korrastamine
5. Artikli, essee, ettekande või uurimuse kirjutamine

 Uurimisteema valimine digiajastul võib olla raske ja kerge samaaegselt. Olles lugeja erinevates virtuaalsetes keskkondades, võib olla kirjutajale probleemiks. Võimalike teemade vahel on raske teha otsust, mida valida.
Võimalike teema ideedega tuleb teha tööd vabalt erinevate allikatega, kuid rangelt ja plaanipäraselt. Kasutades erinevaid andmebaase, on hea kasutada sobiva teema valimiseks ajurünnakut (Hirsjärvi 2005).
Tutvu erinevate ajurünnaku vahenditega.
Tee tööd järgmiste märksõnadega:

• Huviala
• Kirjutaja teadusala
• Ühiskondlik või teaduslik tähtsus
• Teema õpetlikkus
• Juhendaja sobivus
• Aeg
• Informatsioon
• Uurimuse teostatavus
• Kirjutaja võimed ja kogemused

Kunagi ei ole võimalik kõike teema kohta ära kirjutada. Tutvudes andmebaasides olevate ülevaateartiklitega ja saades teada, millised on uuemad artiklid teema kohta, tuleb kirjutaja jaoks teema piiritleda. Hea on kasutada mõistekaarte,  sõltuvate ning sõltumatute rühmas ajurünnakuid
Mõistekaardi ja ajurünnaku vahendid
Uurimisplaani koostamine
Projektikoostamise tarkvarad nt. Gantt
 Digiajastul on eelis andmeotsinguid teha olenemata ajast ja kohast. Veebis otsides saab tutvuda ülemaailmsete ja kodumaiste otsimootoritega.
 Vaata filmi info otsimisest
Virkus, S. 2010. Info hankimise ja -otsingu põhikomponendid
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/piobjekti_tutvustus.html
Näiteks:
E-kataloog ESTER http://www.elnet.ee/ester/
Eesti Teadusportaal  https://www.etis.ee/index.aspx
Tampere ülikooli Tamcat kodulehekülg https://tamcat.linneanet.fi/
Soome teadsulike raamatukogude teenindusportaal http://www.kirjastot.fi/
Soome teaduslike raamatukogude teenindusportaal TILKE
Algajad kirjutajad saavad kasutada märksõnaotsinguna üldotsimootoreid
Nt Google, Yahoo, AltaVista Excite, HotBot, InfoSeek, Lycos, MetaCrawler jt
Saadud info usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nõudlikkus peab kasvama pidevalt suureneva veebimaterjalide lisamisega. Usaldatavust saab hinnata Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi:

• Lehe üla- või alaosas info dateeringu järgi
• URL-aadressi järgi
• Kontakteerumine meiel teel
• Allikaloendi järgi
• Teksti esitamise viis

Tasulistesse andmebaasidesse pääseb kasutajanime ja parooliga, nende sisu ei leia internetist. Kasutusõiguseid saavad hankida vaid kindlad organisatsioonid, eriti kõrgkoolid.
 Virtuaalraamatukogud sisaldavad teaduslikke materjale uurimistöös kasutamiseks.
Valik laiemaid andmebaase:
Eric Database http://www.eric.ed.gov/
Eurooppalainen kasvatusalan tesaurus
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/index_en.php
…
Tasuta programm Mendeley toetab teadusalaste publikatsioonide leidmisel, sotsiaalses võrgustikus osalemisel, viitamise ja allikaloendi lisamisel uurimistöösse.
 Andmete kogumine ja küsimustiku moodustamiseks võib kasutada Google Docs Form`i, Zoho Creator jt
 Andmete korrastamiseks, analüüsimiseks, esitamise meetodite valikul võib kasutada
 Excel`it või SPSS.